Back ذاكرة وصول عشوائية حركية متزامنة Arabic SDRAM Azerbaijani SDRAM Catalan Synchronous Dynamic Random Access Memory German Synchronous dynamic random-access memory English SDRAM Spanish SDRAM Basque DRAM#SDRAM Finnish SDRAM French SDRAM HE
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Arvutimälutüübid |
|---|
| Haihtuvad ehk hävimälud |
| Muutmälu (RAM) |
| Kavandatavad, väljatöötamisel |
| Mittehaihtuvad ehk säilmälud |
| Püsimälu (ROM) |
| Ajaloolised |
Sünkroonne dünaamiline muutmälu ehk SDRAM (ingl Synchronous Dynamic Random Access Memory) on dünaamiline muutmälu (DRAM), mida sünkroonitakse süsteemisiini kaudu süsteemi taktsagedusega. Klassikalisel DRAM-il on asünkroonne liides, mis vastab nii kiiresti kui võimalik igasugustele muutustele juhtsisendites. Erinevalt DRAM-ist on SDRAM-il sünkroonne liides, mis ootab enne juhtsisenditele vastamist ära taktsignaali. Takti kasutatakse sissetulevate käskude vastuvõtmisega tegeleva sisemise lõpliku olekumasina (Finite State Machine ehk FSP) juhtimiseks (käsukonveierid). See annab kiibi töö kiirendamiseks võimaluse teha palju keerulisemaid operatsioonijuppe.
Käsukonveiereid (instruction pipelines) kasutatakse protsessorites ühte käsujadasse kuuluva kahe või enama masinakäsu rööbiti täitmiseks. Konveier koosneb sel juhul käsu erinevaid osi (aadresside dekodeerimine ja aritmeetika, registritest lugemine, puhvermälu poole pöördumine jne) täitvatest elementidest. Ajavahemikku mälu poole pöördumise hetkest kuni kirjutamise või lugemise lõppemiseni, mil mälu on valmis reageerima järgmisele pöördumisele, nimetatakse latentsusajaks.
SDRAM-ile edasiarendustena on järgnenud DDR SDRAMi generatsioonid DDR2, DDR3, DDR4 ja DDR5.